Tuesday, December 20, 2016

Praktika kollaaž


Kollaaži märksõnad on järgmised:
Ennastjuhtiv motiveeritud õppija, avatud lõpuga ("open ended") ülesanded, õppimise toetaja ("learning facilitator"), valikud, vastutus oma õppimise eest, kõik õpivad ja arenevad omas tempos ja omal moel, õppima õppimine, elukestev õpe, mitteformaalne õpe, ..., ...

Rohkem loovust - rohkem vabadust, valikuid, teadmatust, koos avastamist ja õppimist, vastutust, motivatsiooni lahendusi leida, koostööd teha ja erinevusi märgata ja hinnata. 

Märkus: praegune klassiruumide kujundus ja klassikomplekti suurus ei soosi avatud vestlust ja aktiivõppe meetodite kasutamist, kehalise kogemuse kasutamist kunsti tegemisel. 

Tegime kaheksandate klassidega Mood boardi, mis tutvustaks ennast ja seoses sellega tegin ka ise ühe mood boardi mindmapi iseendast:
Märksõnad:


Eesti postkaart


„Esimese ametliku postkaardi laskis 1869. Aastal välja Austria-Ungari postivalitsus. Menu oli tohutu – esimese kolme kuu jooksul käis postist läbi üle kahe miljoni kaardi!

Austerlaste eeskujule järgnesid peagi ka teised riigid. Vene impeeriumi aladel, seega ka Eestimaal, tulid postkaardid käibele 1. jaanuarist 1872. Need kõik olid tavalised valged korrespondents-kaardid. Pildiga postkaart pidi veel kaua oma aega ootama, Eestimaal tervelt 22 aastat.

Alles 1894. aastal võis ajaleht „Olevik“ kirjutada, et „nüüd on lubatud, et ka siin maal seesuguseid omatehtud postkaartisi võib valmistada, kui väljamaal pruugiks on, kuhu postmark pääle tuleb panna. Kaardid ei tohi suuremad olla, kui 14 cm pikuti ja 9 cm laiuti“. Ja nii neid ka valmistama hakati. Sellest ajast loemegi Eesti postkaardi ajalugu.

Saja aasta jooksul on valmistatud kümneid tuhandeid piltpostkaarte kõikvõimaliku temaatikaga. Kaartidel on kujutatud kodumaa kaunimaid kohti, meie tähtsamaid kultuuri- ja riigitegelasi, eesti rahva minevikku, vabadusvõitlust ja muid ajaloolisi sündmusi.

On ilmunud kaarte eesti kunstnike tööde reproduktsioonidega ja eesti kunstnike joonistatud õnnitluskaarte, kaarte nii lastele kui vanaemadele, nii lillede kui loomadega, reklaamkaarte ja meenekaarte. Sada aastat on ju pikk aeg, selle jooksul on juhtunud väga palju, mis on leidnud ka kajastamist postkaartidel.“

(Allikas: „Eesti postkaart 1894 -1994“, Koostanud Rein Loodus ja Valdeko Vende, Olion, 1995)

Veel mõned faktid:
1869 lasi Austria-Ungari postivalitsus käibele ametliku postkaardi, millele oli trükitud kahekreutseriline mark, riigivapp ja sõnad Correspondenz-Karte (kirjavahetus – kaart)

1874 kirjutati Bernis alla leping rahvusvahelise postiliidu loomise leping ja lepiti kokku, et postkaarte on lubatud kasutada riikidevahelises sideteenistuses, sh. kaardi postitariif pidi olema pool tavalise kirja tariifist.

1894. aastal tulid Eestis esmakordselt käibele kohalike linnavaadetega postkaardid

Postkaartide standardsuurus tänapäeval on 105 x 148 mm. Sajandi alguses oli tavaline mõõt 90 x 140 mm.




Postkaartide ajaloolised funktsioonid:


  • Piltpostkaardid – trükitud, fotografeeritud, käsitöö jms,
  • Suveniirkaardid linnavaadetega
  • Õnnitluskaardid
  • Vaatekaardid vaatamisväärsustega, st objektidega, mis paelusid turisti pilku.
  • Eesti loodusvaadetega postkaardid
  • Kaardisarjad „Kaunis kodumaa“, „Eesti“, „Geograafilised pildisarjad koolidele“
  • Kaardid rahvusromantika temaatikaga – rahvariietega, etnograafiliste esemetega, stseenidega talutöödest
  • Eesti elu edendajad postkaartidel – kultuuritegelaste, kirjanike, näitlejate, sportlaste, jt avaliku elu tegelaste sh riigitegelaste portreed
  • Postkaart agitatsioonivahendina (agitatsioonikaart, pilkekaart, reportaažifotod meeleavaldustest jms)
  • Kunst väikeformaadis so. kunstnike joonistatud postkaardid, kunstnike tööde reproduktsioonid – alates 20. saj. algusest , sest kunstipiltide trükkimine nõuab kõrget tehnilist taset.
  • Õnnitluskaardid (kalendripäevadeks, kirikupühadeks, juubelid, sünnipäevad, leeripäevad, jms tähtpäevad)
  • Kunstnike valmistatud õnnitluskaardid isiklikuks tarbeks, käsitsi tehtud, paljundatud, signeeritud väikegraafika, piiratud tiraaž
  • Aprillikaardid. Nalja- ja pilamiskaardid.
  • Informatsioon posti teel



Mis võiks postkaardi funktsioon olla tänases päevas? milliseid postkaarte me võiksime kasutada 2016. aastal? Kas mobiiltelefon ja internet on nad jäädavalt kõrvale tõrjunud?














Kunstitund põhikooli II astmele:
EESMÄRGID: Eesmärk: tutvustada õpilastele Eesti postkaardi ajalugu, analüüsida postkaartide kujundust ja otstarvet, disainida ise mõned tänapäevase otstarbega postkaardid (õppida kavandamist/visandamist, disainida vähemalt üks prototüüp). Lõiming ajalooga.

Õpiväljundid/õpitulemused: õpilane
tutvub põgusalt Eesti postkaartide ajalooga
analüüsib vanade postkaartide kujundust ja otstarvet
mõtleb välja uusi/tänapäevaseid postkaartide otstarbeid
planeerib/visandab ise mõned uued postkaardi kavandid
vormistab vähemalt ühe tänapäevase postkaardi

Meetodid: arutlus, rühmatöö, kunstiteose (kaardi) analüüs, ajurünnak, visuaalne kavandamine (visandamine), joonistamine

Disainiülesanne: värvi, vormi ja materjali funktsionaalsus

Õppetsükkel on kavandatud 8. klassile.
3 x 45 min  õppetsükli üldteema on "Personaalne taktiilne mood board" ja selle teema raames tutvuvad õpilased põgusalt ka disaini teema, terminoloogia ja protsessiga.

Õppetsükli
1. tund – Disain ja disainiprotsess, disainerite töövahendi mood boardi tutvustus, arutelu ja kavandamine
2. tund – materjalid kaasas, mood boardi valmistamine
3. tund – oma mood boardi esitlus – klassikaaslased ütlevad, kas Sinu mood board on arusaadav, kas miski on üllatav. 

Õppetsükli eesmärgid:

  • Tutvuda põgusalt disaineri elukutse ja disainiprotsessiga
  • Märgata esemete funktsionaalsuse seost värvi, vormi ja materjaliga
  • Uurida värvide mõju ja tähendust enda jaoks
  • Õppida ennast väljendama värvide, materjalide jm visuaalse info abil
  • Tutvuda mood boardi tähenduse ja kasutusvõimalustega
  • Arendada ideede visandamise ja planeerimise oskust
  • Kavandada ja valmistada ennast tutvustav mood board
  • Arendada esitlus- ja esinemisoskust


1. tund. Arutlus:
Mis on mood board? (disainerite töövahend oma ideede esitlemiseks)
Kes on disainer? (Nimetage...)
Mida disainerid teevad? (lahendavad kliendi probleeme)
Tootedisainerid/ sisekujundusdisainerid/ rõivadisainerid jne – arutelu, milliseid probleeme lahendavad.



Disainiprotsess: 

Oluline on toote/teenuse/koha funktsionaalsus (ese/koht – tuba, aed, park, linnaruum/riietus, jne)
Disainiprotsess on loov protsess, mis algab ülesande püstitamisega ja lõppeb (senisest parema) lahenduse leidmisega.
Keskseks rolliks on lahendada probleeme, tehes meie igapäevaelu mugavamaks, sõbralikumaks, meeldivamaks.
Disainiprotsessis vastatakse küsimustele:
1. Kellele?
2. Milleks?
3. Kuidas?

Näited esemete värvi, vormi ja materjali funktsionaalsusest: 
Vaatleme õpilaste õppevahendeid jms esemeid, mis kaasas on ja arutleme, kas eseme vorm, värv ja materjal on funktsionaalsed 
Kas ese on loodud mingi probleemi lahendamiseks
Nt pinal, (painduv) joonlaud, koolikott, raamatukile – mis probleemi selle esemega on lahendatud, kas on lahendatud?
Arutleme õppevahendite värvi funktsionaalse kasutuse üle..
Mis infot värv edastab?
Nt kui iga aasta on ühel ainel sama värvi ümbrispaber, siis leiab kergemini üles. Mis värvi võiks olla matemaatika? Eesti keel? Kunst?

Harjutus  - meeleoluriba.
Kas värvidega saab edasi anda informatsiooni?
Aga mis värvi on minu rõõmus tuju?
Teeme harjutuse, kus igaüks annab oma nimetatud emotsioonidele värvi – „minu meeleoluriba“



Eesmärk: 
mõista, et värv võib kanda informatsiooni, 
osata kasutada värve kommunikatsioonivahendina oma mood boardi peal, 
teada, et värv kannab iga ühe jaoks erinevat (subjektiivset) tähendust, 
tähendused võivad olla ka (ühiskonnas/kogukonnas) kokkuleppelised. 

Oma personaalse mood boardi kavandamine/visandamine: 
Probleem/ülesande püstitus: pead ennast kirjeldama oma uuele sõbrale. 
Sa ei saa seda teha sõnadega. 
Saad kasutada pilte, värve, erinevaid materjale (taktiilne). 

Visandades/planeerides pea meeles, et Sinu MB vastaks küsimustele:
Kellele? (kellele on see mõeldud, kes on sihtgrupp)
Milleks? (mida sa tahad neile kommunikeerida, öelda, mis olulist infot tahad edastada)
Kuidas? (mis vahendeid sa peaksid oma info edastamiseks kasutama)

Vahendid: 
  • Paber/Alus
  • Värvipliiatsid / vildikad/ markerid
  • Endast vajaliku informatsiooni edasi andmiseks vajalikud fotod, pildid, väljalõiked, värvinäidised, erinevad materjalid 
  • Käärid, liim










Mood board




Taktiilne Mood board on suuremale paberile või tahvlile tehtud teatud tüüpi komponeeritud kollaaž, mis koosneb piltidest, tekstist, materjalidest, esemetest. Mood board´i mõte on uurida ja edasi anda mõnda teemat või ideed üldiselt, kasutades selleks fotosid, joonistusi, värve, tekste, erinevaid fonte e. kirjastiile, materjale, tekstuure, esemeid.

Mood board võib olla väga efektiivne vahend oma loovidee, meeleolu, tunnete või soovide esitlemiseks publikule (kes iganes see ka on - õpetajad, klassikaaslased, kliendid, pereliikmed, sõbrad jne). Ta annab lisaväärtust esitleja verbaalsele presentatsioonile.

Mood boardi võid kasutada ka disainerile lähteülesande andmiseks (sisekujundajale, arhitektile, maastikuarhitektile, moedisainerile jne)



Paljud loovisikud (graafilised disainerid, sisekujundajad, tootedisainerid, fotograafid, reklaamidisainerid, moedisainerid, filmi- ja teatrikunstnikud,  jt (Graphic designersinterior designersindustrial designersphotographers ) kasutavad mood board´e, et visuaalselt ilustreerida tulevikus valmistada kavatsetavat toodet - olgu selleks siis trükireklaam, reklaamklipp, raamat, film, lavakujundus, vms.


Võimalik on visuaalselt illustreerida ja seletada teatud kirjutamisstiili, kujuteldavat lavakujundust või narratiivi filmile, kirjutatavale jutule vms (storyline). Mood board ei pea sisaldama ainult visuaalset materjali, võib kasutada ka tekste, tsitaate, muid materjale. Mood board on vahend, millega saab kiiresti ja ülevaatlikult informeerida teisi oma idee üldisest tundest (mood) või suunast (flow).




Probleem/ülesande püstitus: Pead ennast kirjeldama oma uuele sõbrale. Sa ei saa seda teha sõnadega. Saad kasutada erinevaid pilte, värve, erinevaid materjale (taktiilne).
kellele? milleks? kuidas?
Tutuvusta mood boardi abil, kes Sa oled - mis on Sinu huvid, kired, millest sa hoolid, mida Sa armastad, mille pärast muretsed jne, jne........


1. tund:

  • mood boardi tähenduse ja kasutusvõimalustega tutvumine
  • värvide kasutamine oma emotsioonide kirjeldamiseks – teeme ühe “meeleoluriba”
  • mood boardi idee visandamine ja planeerimine
  • järgmise tunni töövahendite planeerimine


2. tund:

  • visandid ja plaanid tehtud ja tunnis kaasas. Asud mood boardi koostama.
  • kodust vajalikud materjalid kaasa otsitud (fotod ajakirjadest, internetist,   + tee ise fotosid (ja prindi välja!, väljalõiked oma loomingulistest materjalidest: 5 peale tehtud mata KT, kild noodivihikust, katkend kirjandist vms, mõtle loovalt!!!)
  • muud ennastkirjeldavad materjalid (võibolla ka mingid tekstid) ja (väike)esemed kaasas
  • aluseks vähemalt üks A3 paber
  • liim, käärid, markerid, vildikad, pliiatsid jm


3. tund: Mood boardi esitlused 
  • Klassikaaslased annavad tagasisidet, mis on autoril eriti hästi/huvitavalt välja tulnud?
  • mis üllatas?
  • kas soovitaksid midagi veel või teisiti teha?

  • Hindan:  visandamist ja planeerimist
  • Töö (mood boardi) läbimõeldust ja vormistust
  • Esitluse puhul läbimõeldud ja julget esinemist klassile




Monday, December 19, 2016

Loovjoonistamine looduse helisid kuulates

Kaasaegse- ja keskkonnakunstiga tutvumise ja isikliku suhestumise jaoks on sobiv Eesti keskkonnahelide ja piltide meeleolust kantud loovjoonistamine.












Õppimine õppimisest - mis, miks ja kuidas?

Andy Goldsworthy filmi vaatamine märksõnadega: aeg, värvid, elemendid, kasulikkus, võimalused, ..., ..., ...


Loodus ja loovus: Loodust vaadates, kuulates, kombates, nuusutades, südamega tundes


Loovkilomeetrile minemas. Looduse mustreid otsimas. Foto: Keiu Kuresaar, 2016

Loodus ja loovus:
  1. Mine õue - loodusesse, pane silmad kinni ja joonista seda, mida Sa tunned ja kuuled.
  2. pane tähele, kuidas kogu keskkond Sind mõjutab ja õpetab ja kujundab
  3. igaüks on kunstnik - usalda oma meeli, katsu, tunneta materjali ja loo midagi, mis on Sinu jaoks tähenduslik (looduslikud materjalid sh lõng )
  4. pane silmad kinni ja usalda oma tunnet ja kätt - joonista vee voolamist, tuule kahinat puulehtedes, päikese sillerdust veepinnal, ...
  5. jaluta - käi looduses vaikuses (silent walk), tunneta oma käimise rütmi, hingamise rütmi, kuula looduse hääli: tuule, putukate, lindude, lehtede häält, lume krudinat jne - kui soovid, pane see kunsti vormi (joonistus, maal, kirjutis, muusikapala, magustoit vms)
  6. "Keep walking and you will find yourself" - aborigeeni vanasõna
  7. jaluta kaaslasega ja jaga oma lugusid tähenduslikest matkadest - kuula oma kaaslase lugu ja kui ta lubab, siis räägi see oma sõnadega teistele
  8. moodusta loodusest leitud materjalidest uusi vorme, eksperimenteeri.
  9. mine loodusesse ja leia üks unustatud koht. Ole seal kohapeal u 30 minutit ning kuula, kas ta räägib sulle oma lugu.  Millest ta võiks kõnelda? Küsi, kas Sa tohid selle loo teistele edasi rääkida.
  10. joonista või kirjuta oma kaaslase seljale mingi pilt, kaart - pane silmad kinni ja proovi seljale "kirjutatud" kujutis paberile panna.
  11. "kill your darlings" - joonista/maali pilt, keera see tagurpidi ja maali üle
  12. proovi, katseta, eksi ja eksle - nihuta oma (mugavus)piire, et avastada ennast ja lasta oma loovus vabaks.
  13. iga kord, kui oled jõudnud teatud tasemeni (mugavustsooni), pead oma ülesannet (või selle parameetreid) muutma, et saaksid edasi areneda
Looduse mõju meie tervisele: Soome ja Jaapani teadlaste ühine uurimisrühm on uurinud looduse mõju inimese tervisele ja tulemused on näidanud, et inimeste vaimne ja füüsiline tervis taastub ja paraneb kiiremini looduses viibides.



Kui ilm või aeg õue minna ei võimalda, siis vaata ja kuula loodushelisid youtube´ist. 


u  https://www.youtube.com/watch?v=Pmi-DWKrZF0   (Eestimaa looduse hääled)
u  https://www.youtube.com/watch?v=WXUoDncn3Uk (Estonian Nature, Veljo Runnel)
u  https://www.youtube.com/watch?v=tjItnG8X8cg (Ahja jõe lugu, Külli Kolina)
u  https://www.youtube.com/watch?v=H1em-0Su6V8 (Ahja jõe lugu 2, Külli Kolina)

Keskkond ja inimene, loodus ja loovus

Põllule trükitud mustrid. Foto: Keiu Kuresaar, 2016


Kui keskkonnakunsti teosed (installatsioonid, skulptuurid) on paigutatud keskkonda ja loodud naturaalsetest materjalidest (kivid, muld, liiv, oksad, vesi jne), siis ökoloogilise kunsti (eco art, ecological art) käimapanevaks jõuks on inimese ja looduskeskkonna sisemise seotuse tunnetamine, teadmine, et looduses on kõik kõigega seotud ja pidevas ringluses ning et looduses peab valitsema tasakaal.


Ökoloogilise kunsti viljelejad soovivad oma teostega juhtida tähelepanu ökoloogilise tasakaalu ja loodushoiu olulisusele, kõikide eluvormide vajalikkusele ja eluõigusele, inimese jätkusuutlikule kooseksisteerimise vajadusele loodusega. Nad osundavad sellele, et Maa ressursse ei tohi (üle)kasutada vastutustundetult, vaid me peame elama säästvalt, ökoloogilisi süsteeme hoidvalt ja taastavalt.

Ökoloogilise kunsti kunstnikud ja nende teosed  kutsuvad meid üles käituma sotsiaalselt vastutustundeliselt. Nad soovivad oma teostega mõjutada poliitikat, kultuuri, majandussüsteemi, eetikat ja esteetikat, sest läbi nende mõjutavad inimesed omakorda meie ökosüsteemide olukorda.

Ökoloogiliste kunstnike hulka võivad kuuluda kunstnikud, teadlased, filosoofid, loodusaktivistid, õpetajad jt, kes teevad koostööd kogukondadega looduskeskkonna hoidmisel, taastamisel ja avaliku teadlikkuse suurendamisel. 

Ökokunsti printsiibid:
  • Keskendumine keskkonnas valitsevatele omavahelistele suhete võrgustikule -ökoloogilise süsteemi füüsilistele, bioloogilistele, kultuurilistele, poliitilistele, ajaloolistele aspektidele
  • Looduslike materjalide kasutamine ja/või keskkonnajõudude nagu tuul, vesi, päikesepaiste jms, kaasamine
  • looduskeskkonna taastamine, parandamine, loodusele tagasi andmine
  • Avalikkuse teavitamine keskkonnaprobleemidest, ökoloogilistest probleemidest ja muutustest
  • Ökoloogiliste suhete ümbervaatamine, uute võimaluste pakkumine inimese ja looduse jätkusuutlikuks kooseksisteerimiseks, looduse tervenemiseks.
"Certainly, art historical figures like Joseph Beuys, Mel Chin, Agnes Denes, Helen and Newton Harrison, Ocean Earth, Robert Smithson, Alan Sonfist and Mierle Laderman Ukeles are known and collected, yet too few in the art world realise the role ecoventions have played in convincing local city planners, landscape architects, civil engineers, and watershed managers to rethink their practices."
      -
Keskkonnakunstnikke leiad: Greenmuseum.org

Ingrid Koivukangas. Photographs of completed installation

Ingrid Koivukangas, "5 Circle Project: Vancouver", Installation at CBC Studios, Vancouver, 2002
Looduslikud materjalid

Ringid ja spiraalid



Kaasaegne kunst: keskkonnakunsti näide

Loodusest leitud mustrid. Foto: Keiu Kuresaar, 2016

Et kõik ausalt ära rääkida peab alustama sellest, mis on kaasaegne kunst.

Üks võimalus on vaadata interneti poole ja trükkida sisse sõnaühend conteporary art, ning sealt tasub kindlasti linke mööda vaadata edasi (või tagasi) ka postmodernse kunsti  ja modernse kunsti juurde.
Teine võimalus on tsiteerida Marek Tamme artiklit Postimehes (14.01.2013)  (soovitan lugeda!):

Kaasaegne kunst:
1) Kaasaegset kunsti iseloomustab uute meediumite aktiivne kaasamine – foto, video, arvuti, installatsioon, performance jt.
2) Kaasaegset kunsti iseloomustab transgressiivsus – aineliste, ideeliste, esteetiliste, eetiliste jne piiride ületamissoov.
3) Kaasaegset kunsti iseloomustab kohandav esteetika – eelnenud kunstiteoste ulatuslik tsiteerimine ja mugandamine, viited ja vihjed varasemale loomele.
4) Kaasaegset kunsti iseloomustab sotsiaalsus ja poliitilisus – orienteeritus ühiskondlikele valupunktidele, soov tekitada diskussiooni, tuua esile erinevate vaatenurkade võimalikkus.

Lisan veel kaasaegse kunsti hindamiskriteeriumid Marek Tamme artiklist:
"1. Sidusus: heas kaasaegses kunstiteoses valitseb vastavus kunstniku nägemuse, kavatsuse, käekirja ja teostuse vahel.
2. Sisukus: hea kaasaegne kunstiteos tõstatab olulisi küsimusi, suudab luua külluslikke tähendusruume, rikastada senist mõistmist ja taju.
3. Uudsus: hea kaasaegne kunstiteos esitab originaalseid sisulisi ja vormilisi lahendusi, isegi kui need on kombineeritud vanast ainesest, suudab üllatada, pakkuda uusi vaatenurki.
4. Aktuaalsus: hea kaasaegne kunstiteos suhtleb aktiivselt oma kaasajaga, tegeleb akuutsete teemadega, ei pelga olmet ega päevakajalisust.

Kujunda oma suhtumine ise! Õpi kultuurikeeli!

"Ma ei taha väita, et see nimekiri pretendeerib ammendavusele, ent vähemalt võiks ta luua aluse, mille pinnalt arutleda konkreetse kaasaegse kunstiteose väärtuse üle, vältides sealjuures takerdumist klassikalise või modernistliku kunstirežiimi tõekspidamistesse, nagu ka apelleerimist kunstimaailmas dominantsele seisukohale."
...
"Kuid ennekõike on kaasaegse kunsti ja publiku suhted kinni hariduses, nii laiemalt visuaalse kirjaoskuse levikus kui ka kitsamalt kaasaegse kunsti õpetamises."
...
"Ma ei usu sealjuures, et kaasaegse kunstiga oleks võimalik püsiv kontakt luua üksnes avatud meelte ja puhta lehena näitustel käies, nagu näib uskuvat Anders Härm (PM 31.10.12). Pigem jagan Juri Lotmani vana õpetust, et kultuurikeeli tuleb õppida sama hoolega nagu võõrkeeli[xi], kusjuures kaasaegse kunsti keel ei ole kindlasti kõige lihtsamate killast. Aga selle õppimine tasub vaeva!" (M. Tamm, Postimees 14.01.2013)

Kaasaegset kunsti puudutavate arutelude kohta võid lugeda veel Marek Tamm: Kaasaegse kunsti paradoksid (Postimees, 23.09.2012); 
Margit Sutrop: Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus.  Akadeemia, 8. 1998 (Akadeemiad on leitavad internetist) jm.
Vt. õpikust (J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani) ptk. 27 lk 182. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst.

Nüüd liigun edasi ühe kaasaegse kunsti liigi juurde, mida inglise keeleruumis võib nimetada environmental artland art, ecological art, etc.

Maakunst - (Robert Smithsoni termin (vt Spiraalne muul, kruus, soolakristallid, 1970) teos, mis on tehtud looduses, looduslikest materjalidest - muld, kivid, oksad, lehed, vesi jne. Asuvad sageli tsivilisatsioonist eraldatud paikades, laiemale publikule nähtavad videote või fotode abil.

Tekkis (uuesti, sest vanimad kunstiteosed, mis maailmas eksisteerivad, on samuti nö maakunsti taiesed - Altamira koopamaalid, Ubirri kaljujoonistusedLascaux koopamaalidNazca jooned, ) 1960-ndatel Ameerikas protestina kunsti kommertsialiseerumise vastu. Maakunsti teosed hülgasid muuseumid ja galeriid kui kunsti esitamise paigad ja liikusid loodusesse, kus loodi monumentaalseid teoseid, mis olid väljaspool institutsionaliseeritud kunstimaailma haardeulatust. Teosed olid looduses, tehtud loodusest,  sageli inspireeritud minimalismist ja kontseptualismist, aga ka De Stijl´istkubismistJoseph Beuysi töödest jm.

vt nt Walter de Maria, The Lightning Field (Äikeseväli), 1977.
Tutvu ka  Hamish FultonAnsel Adams (fotograaf) töödega.

Lisaks kunstisisestele põhjustele on maakunsti (uuesti)tekke üheks põhjuseks kasvav ökoloogiline teadlikkus ja mure meie looduskeskkonna pärast.

Nüüd on põhjust rääkida (loodus)keskkonnakunstist, mis on edasi arenenud maakunstist kui lihtsalt huvitavast fenomenist rohkem sotsiaalse ja poliitilise suunitlusega teostele. Peatähelepanu on suunatud just inimese ja looduse suhetele, looduskeskkonna haavatavusele, üleekspluateerimisele, inimese ja looduse võõrandumisest tekkivatele probleemidele.

Mis need probleemid võiks olla ja kas olete ise neid kogenud, nende üle mõelnud?

Mõned Eesti kunstnikud, kes on tegelenud maakunstiga:


Kuula Peeter Laurits. Postmodernne maakunst

Antud tund on esimene loengutsüklisarjast "Kaasaegne kunst: ökoloogiline kunst"
1. tund - teema piiritlemine, kunstinähtuse päritolu ja kujunemine, definitsioonid.
2. tund - looduskeskkonna ja inimese vastastikused mõjud, loodusest inspireeritud loovus, käeharjutused, loovjoonistamine.
3. tund - tutvumine Andy Goldsworthy loominguga vaadates filmi Rivers and Tides. Filmi vaatamine läbi märksõna filtri.
4. tund - õpilaste esitlused klassikaaslastele keskkonna/ökoloogilise kunsti esindajatest ja nende teostest
5. tund - õpilaste esitlused ja teema kokkuvõte, refleksioon.
Lisatund - kaasaegse kunsti näituse külastamine (keskkonnakunsti teose kogemine), õpilaste tagasiside oma muljetest näitusel.
kaaasnev teema: elukestev formaalne ja mitteformaalne õppimine.