Wednesday, September 23, 2015

Niguliste ja Adamson Ericu muuseumipedagoogikaga tutvumas


Mõned mõtted tänasest muuseumitunnist. Mulle väga meeldis. Ma sain tugevalt positiivse laengu mõlemast muuseumist ja haridustöötajast. Nigulistes on välja mõeldud/töötatud terve plejaad tegevusi ja programme, et lapsi kunstile, ajaloole, füüsikale ja keemiale ja elule üldisemalt lähedale tuua. Suur kummardus sellise tänuväärt töö eest.

Seda Niguliste kiriku "genius locit" tundsin ka. Muidu mõtled, et üks kirik, aga väga mitmetahuline - oleks nagu muuseum, aga on siiski kirik kogu oma auraga. Ja no eks see pikk ajalugu annab talle väärika positsiooni, kus noortega arutleda ükskõik millise elu teema üle - sünd ja surm ja kõik seal vahepeal. Ja kuna tegu on kaupmeeste rajatuga, siis saab rääkida ka kõigest maisest - ärist ja rahast. ja mida sellega peale hakata :) (smile emoticon)







Adamson Ericu muuseumist panin omale kõrva taha Liisi mõtted lastest publiku suhtes - et tegelikult räägid sa ka laste tulevikuminaga ja sinu võimalus on aidata kaasa lapse kui terviku kasvamisele ning äkki jätab just see tänane tund sellele lapsele mulje, mis suunab ta valikuid edaspidigi...Suur vastutus iga väikse (ja suure) muuseumikülastaja ees. Ja et lugude jutustamine on ikka parim kasvatusviis. (kindlasti on seda sajandeid varem ka tehtud, aga tänini on kasutusel selline pedagoogiline teos nagu piibel.)
Ja maali lavastamine tegi jällegi rõõmsaks selle lapseliku mina.  "grin emoticon".

Fotod: Anu Purre


Adamson Ericu päikeseid loomas


Adamson Ericu autoportree lavastamine
Adamson Ericu autoportree lavastamine
Adamson-Eric. Autoportree II (Silmusega). 1929. Eesti 


No comments:

Post a Comment