Tuesday, October 27, 2015

Õpime, õpime, õpime: Vaikus on kuldne. Ilmar Laaban ja eksperimendid helis ning keeles


Täna õppisime "selgeks" kuidas selgitada muuseumikülastajatele eksperimente helis ning keeles.

Näitus annab ühe võimaliku ülevaate heli, keelt ja teksti ühendavatest kunstilistest praktikatest alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Temaatika mitmekesisus on läbi aastakümnete andnud loomingulist ainest nii eksperimentaalsetele heliloojatele, nagu John Cage ja Udo Kasemets, kui ka kunstnikele, nagu Hugo Ball, Isidor Isou, Ilmar Laaban, Öyvind Fahlström, Jaan Malin, Roomet Jakapi ja KIWA.

Kõlaluule kui žanr tõukus soovist eemalduda keele tavapärastest struktuuridest ja traditsioonilisest semantilisest kommunikatsioonist ning luua nende asemele mitteverbaalseid suhtlus- ja väljendusvorme. Rakendati inimese hääleaparatuuri mitmekülgseid võimalusi – häälitsusi, hüüatusi, köhatusi, kõrihääli, väljamõeldud keeli, pominaid ja muud taolist. Ühesõnaga kõike, mida tavakeeles peetakse arbitraarseks, ent mis ometi kannab olulist rolli inimsuhtluse mitmekesistamisel. Mitteverbaalsed häälitsused leidsid samal ajal oma koha ka popkultuuris, näiteks skättimisega džässis. 
Järjepidevatest keele ja heliga-häälega tehtud eksperimentidest võib rääkida alates dadaismi algusaegadest. Marcel Duchamp ja Kurt Schwitters olid eeskujuks John Cage’ile ja eelkäijateks kõlaluule olulistele arengule 1960. aastatel

(info KUMU kodulehelt)  Loe edasi 

Fotod õppivatest kunstiõpetajatest: Anu Purre





Wednesday, October 14, 2015

Puunikerdaja Weizenbergi musutav Koit ja Hämarik.

 Oleme KUMU-s. Tutvume muuseumi pedagoogiliste töövahenditega. Voldime ja voldime. Seekord lehvikuid.
Hiljem räägib Anu meile lugusid kunstist. Näiteks Koidu ja Hämariku romantilist lugu. Skulptuuri autor on puunikerdajaks  õppinud August Weizenberg (1837 – 1921). Ja arvake ära, mis materjalist see skulptuur on tehtud?

Fotod: Anu Purre ja Keiu Kuresaar