Tuesday, May 16, 2017

Autoportree kunstiõpetajana



Õpetajaks olemise juures on minu arvamist mööda kõige olulisem SUUR ARMASTUS oma õpilaste ja oma valdkonna vastu. Pidev tahe ise edasi õppida ja areneda. Soov aidata teistel õppida ja areneda.
Kõik inimesed on andekad mingis valdkonnas, õpetaja saabki aidata neil see valdkond üles leida ja selles veel paremaks õppida. Ja siinkohal peab õpetaja olema eelarvamustevaba, et vaadata ise ja aidata ka kõigil teistel vaadata elu lahtiste silmadega ja sooja südamega.
Selleks õpetajana ma suhtlen lastega avatult ja ausalt, kui võrdne-võrdsega. Ma näitan neile kogu oma olemisega  - sõnade, käitumise, hääletooni, kehakeelega, et mul on hea meel nendega koos katsetada ja eksida, õppida, avastada ja areneda.
Ma jutustan lugusid kunstiajaloost - kunstnikest, kunstnike töömeetoditest, maalidest, modellidest.
Näitan maale ja juhin tähelepanu detailidele.
Küsin õpilaste arvamusi, kuulan ja vestlen. Vahete-vahel intrigeerin, kui vaja, argumenteerin.
Aitan otsida ja leida.
Olen eeskuju.
Reflekteerin õpilaste töid. Märgin ära nende edusammud.
Ja siis ma kiidan. Sest ma arvan, et iga laps peab iga päev kuulda saama, kui tore, hea, tubli ja väärt isiksus ta on. Sest ta on. Saadud kiitus ja komplimendid aitavad tal seda meeles pidada ka siis, kui on aeg pingutada ja ennast ületada.

Kunstikooli kollaaž


Kollaaži märksõnad: paindlikkus, leidlikkus, personaalsus, loovus, armastus, lugupidamine



Katsetused akvarellidega

1. tunni  eesmärk Tuletada meelde ja katsetada erinevaid (teadaolevaid ja võimalusel uusi) akvarellitehnikaid, kombinatsioone teiste vahendite ja meediumitega

2. ja 3. tund: Akvarellidega katsetamine, märg märjal jt tehnikate katsetamine. Oma hingemaastiku maalimine (1 tund = 90 min)

Tunni teema:  Akvarellidega katsetades oma hingemaastiku maalimine
Õpisisu:  Õpilane on meelde tuletanud teadaolevad akvarellitehnikad ja proovinud lisaks enne tema poolt katsetamata tehnikaid.
Õppemeetodid: Vestlus, arutelu, video jt näidiste vaatamine, maalimine
Uurimisfookus: loovuse arendamine (avatud lõpuga ülesanded, katsetamine, ekslemine, oma idee viimistlemine)















Loodusjõudude joonistamine


Tunni teema: loodusjõudude joonistamine "Peetrikese reis Kuule" järgi

Tunni  eesmärk:   Muinasjutu kuulamine, kuuldu mõistmine ja selle põhjal tegelaskuju joonistamine, akvarellidega tutvumine

Õpisisu: Vahakriitidega fantaasiategelase joonistamine, tausta maalimine akvarellidega, akvarellivärvide seguneda laskmine

Õppemeetodid:  kuulamine, arutlemine, joonistamine, maalimine

Gerd von Bassewitz "Peetrikese reis Kuule" 







Eesti Kunstiakadeemia õpetajakoolituse magistriõppe kunstikooli praktika Sallys
Foto: Raivo Juurak, Õpetajate Leht

Tuesday, December 20, 2016

Praktika kollaaž


Kollaaži märksõnad on järgmised:
Ennastjuhtiv motiveeritud õppija, avatud lõpuga ("open ended") ülesanded, õppimise toetaja ("learning facilitator"), valikud, vastutus oma õppimise eest, kõik õpivad ja arenevad omas tempos ja omal moel, õppima õppimine, elukestev õpe, mitteformaalne õpe, ..., ...

Rohkem loovust - rohkem vabadust, valikuid, teadmatust, koos avastamist ja õppimist, vastutust, motivatsiooni lahendusi leida, koostööd teha ja erinevusi märgata ja hinnata. 

Märkus: praegune klassiruumide kujundus ja klassikomplekti suurus ei soosi avatud vestlust ja aktiivõppe meetodite kasutamist, kehalise kogemuse kasutamist kunsti tegemisel. 

Tegime kaheksandate klassidega Mood boardi, mis tutvustaks ennast ja seoses sellega tegin ka ise ühe mood boardi mindmapi iseendast:
Märksõnad:


Eesti postkaart


„Esimese ametliku postkaardi laskis 1869. Aastal välja Austria-Ungari postivalitsus. Menu oli tohutu – esimese kolme kuu jooksul käis postist läbi üle kahe miljoni kaardi!

Austerlaste eeskujule järgnesid peagi ka teised riigid. Vene impeeriumi aladel, seega ka Eestimaal, tulid postkaardid käibele 1. jaanuarist 1872. Need kõik olid tavalised valged korrespondents-kaardid. Pildiga postkaart pidi veel kaua oma aega ootama, Eestimaal tervelt 22 aastat.

Alles 1894. aastal võis ajaleht „Olevik“ kirjutada, et „nüüd on lubatud, et ka siin maal seesuguseid omatehtud postkaartisi võib valmistada, kui väljamaal pruugiks on, kuhu postmark pääle tuleb panna. Kaardid ei tohi suuremad olla, kui 14 cm pikuti ja 9 cm laiuti“. Ja nii neid ka valmistama hakati. Sellest ajast loemegi Eesti postkaardi ajalugu.

Saja aasta jooksul on valmistatud kümneid tuhandeid piltpostkaarte kõikvõimaliku temaatikaga. Kaartidel on kujutatud kodumaa kaunimaid kohti, meie tähtsamaid kultuuri- ja riigitegelasi, eesti rahva minevikku, vabadusvõitlust ja muid ajaloolisi sündmusi.

On ilmunud kaarte eesti kunstnike tööde reproduktsioonidega ja eesti kunstnike joonistatud õnnitluskaarte, kaarte nii lastele kui vanaemadele, nii lillede kui loomadega, reklaamkaarte ja meenekaarte. Sada aastat on ju pikk aeg, selle jooksul on juhtunud väga palju, mis on leidnud ka kajastamist postkaartidel.“

(Allikas: „Eesti postkaart 1894 -1994“, Koostanud Rein Loodus ja Valdeko Vende, Olion, 1995)

Veel mõned faktid:
1869 lasi Austria-Ungari postivalitsus käibele ametliku postkaardi, millele oli trükitud kahekreutseriline mark, riigivapp ja sõnad Correspondenz-Karte (kirjavahetus – kaart)

1874 kirjutati Bernis alla leping rahvusvahelise postiliidu loomise leping ja lepiti kokku, et postkaarte on lubatud kasutada riikidevahelises sideteenistuses, sh. kaardi postitariif pidi olema pool tavalise kirja tariifist.

1894. aastal tulid Eestis esmakordselt käibele kohalike linnavaadetega postkaardid

Postkaartide standardsuurus tänapäeval on 105 x 148 mm. Sajandi alguses oli tavaline mõõt 90 x 140 mm.




Postkaartide ajaloolised funktsioonid:


  • Piltpostkaardid – trükitud, fotografeeritud, käsitöö jms,
  • Suveniirkaardid linnavaadetega
  • Õnnitluskaardid
  • Vaatekaardid vaatamisväärsustega, st objektidega, mis paelusid turisti pilku.
  • Eesti loodusvaadetega postkaardid
  • Kaardisarjad „Kaunis kodumaa“, „Eesti“, „Geograafilised pildisarjad koolidele“
  • Kaardid rahvusromantika temaatikaga – rahvariietega, etnograafiliste esemetega, stseenidega talutöödest
  • Eesti elu edendajad postkaartidel – kultuuritegelaste, kirjanike, näitlejate, sportlaste, jt avaliku elu tegelaste sh riigitegelaste portreed
  • Postkaart agitatsioonivahendina (agitatsioonikaart, pilkekaart, reportaažifotod meeleavaldustest jms)
  • Kunst väikeformaadis so. kunstnike joonistatud postkaardid, kunstnike tööde reproduktsioonid – alates 20. saj. algusest , sest kunstipiltide trükkimine nõuab kõrget tehnilist taset.
  • Õnnitluskaardid (kalendripäevadeks, kirikupühadeks, juubelid, sünnipäevad, leeripäevad, jms tähtpäevad)
  • Kunstnike valmistatud õnnitluskaardid isiklikuks tarbeks, käsitsi tehtud, paljundatud, signeeritud väikegraafika, piiratud tiraaž
  • Aprillikaardid. Nalja- ja pilamiskaardid.
  • Informatsioon posti teel



Mis võiks postkaardi funktsioon olla tänases päevas? milliseid postkaarte me võiksime kasutada 2016. aastal? Kas mobiiltelefon ja internet on nad jäädavalt kõrvale tõrjunud?














Kunstitund põhikooli II astmele:
EESMÄRGID: Eesmärk: tutvustada õpilastele Eesti postkaardi ajalugu, analüüsida postkaartide kujundust ja otstarvet, disainida ise mõned tänapäevase otstarbega postkaardid (õppida kavandamist/visandamist, disainida vähemalt üks prototüüp). Lõiming ajalooga.

Õpiväljundid/õpitulemused: õpilane
tutvub põgusalt Eesti postkaartide ajalooga
analüüsib vanade postkaartide kujundust ja otstarvet
mõtleb välja uusi/tänapäevaseid postkaartide otstarbeid
planeerib/visandab ise mõned uued postkaardi kavandid
vormistab vähemalt ühe tänapäevase postkaardi

Meetodid: arutlus, rühmatöö, kunstiteose (kaardi) analüüs, ajurünnak, visuaalne kavandamine (visandamine), joonistamine

Disainiülesanne: värvi, vormi ja materjali funktsionaalsus

Õppetsükkel on kavandatud 8. klassile.
3 x 45 min  õppetsükli üldteema on "Personaalne taktiilne mood board" ja selle teema raames tutvuvad õpilased põgusalt ka disaini teema, terminoloogia ja protsessiga.

Õppetsükli
1. tund – Disain ja disainiprotsess, disainerite töövahendi mood boardi tutvustus, arutelu ja kavandamine
2. tund – materjalid kaasas, mood boardi valmistamine
3. tund – oma mood boardi esitlus – klassikaaslased ütlevad, kas Sinu mood board on arusaadav, kas miski on üllatav. 

Õppetsükli eesmärgid:

  • Tutvuda põgusalt disaineri elukutse ja disainiprotsessiga
  • Märgata esemete funktsionaalsuse seost värvi, vormi ja materjaliga
  • Uurida värvide mõju ja tähendust enda jaoks
  • Õppida ennast väljendama värvide, materjalide jm visuaalse info abil
  • Tutvuda mood boardi tähenduse ja kasutusvõimalustega
  • Arendada ideede visandamise ja planeerimise oskust
  • Kavandada ja valmistada ennast tutvustav mood board
  • Arendada esitlus- ja esinemisoskust


1. tund. Arutlus:
Mis on mood board? (disainerite töövahend oma ideede esitlemiseks)
Kes on disainer? (Nimetage...)
Mida disainerid teevad? (lahendavad kliendi probleeme)
Tootedisainerid/ sisekujundusdisainerid/ rõivadisainerid jne – arutelu, milliseid probleeme lahendavad.



Disainiprotsess: 

Oluline on toote/teenuse/koha funktsionaalsus (ese/koht – tuba, aed, park, linnaruum/riietus, jne)
Disainiprotsess on loov protsess, mis algab ülesande püstitamisega ja lõppeb (senisest parema) lahenduse leidmisega.
Keskseks rolliks on lahendada probleeme, tehes meie igapäevaelu mugavamaks, sõbralikumaks, meeldivamaks.
Disainiprotsessis vastatakse küsimustele:
1. Kellele?
2. Milleks?
3. Kuidas?

Näited esemete värvi, vormi ja materjali funktsionaalsusest: 
Vaatleme õpilaste õppevahendeid jms esemeid, mis kaasas on ja arutleme, kas eseme vorm, värv ja materjal on funktsionaalsed 
Kas ese on loodud mingi probleemi lahendamiseks
Nt pinal, (painduv) joonlaud, koolikott, raamatukile – mis probleemi selle esemega on lahendatud, kas on lahendatud?
Arutleme õppevahendite värvi funktsionaalse kasutuse üle..
Mis infot värv edastab?
Nt kui iga aasta on ühel ainel sama värvi ümbrispaber, siis leiab kergemini üles. Mis värvi võiks olla matemaatika? Eesti keel? Kunst?

Harjutus  - meeleoluriba.
Kas värvidega saab edasi anda informatsiooni?
Aga mis värvi on minu rõõmus tuju?
Teeme harjutuse, kus igaüks annab oma nimetatud emotsioonidele värvi – „minu meeleoluriba“



Eesmärk: 
mõista, et värv võib kanda informatsiooni, 
osata kasutada värve kommunikatsioonivahendina oma mood boardi peal, 
teada, et värv kannab iga ühe jaoks erinevat (subjektiivset) tähendust, 
tähendused võivad olla ka (ühiskonnas/kogukonnas) kokkuleppelised. 

Oma personaalse mood boardi kavandamine/visandamine: 
Probleem/ülesande püstitus: pead ennast kirjeldama oma uuele sõbrale. 
Sa ei saa seda teha sõnadega. 
Saad kasutada pilte, värve, erinevaid materjale (taktiilne). 

Visandades/planeerides pea meeles, et Sinu MB vastaks küsimustele:
Kellele? (kellele on see mõeldud, kes on sihtgrupp)
Milleks? (mida sa tahad neile kommunikeerida, öelda, mis olulist infot tahad edastada)
Kuidas? (mis vahendeid sa peaksid oma info edastamiseks kasutama)

Vahendid: 
  • Paber/Alus
  • Värvipliiatsid / vildikad/ markerid
  • Endast vajaliku informatsiooni edasi andmiseks vajalikud fotod, pildid, väljalõiked, värvinäidised, erinevad materjalid 
  • Käärid, liim










Mood board




Taktiilne Mood board on suuremale paberile või tahvlile tehtud teatud tüüpi komponeeritud kollaaž, mis koosneb piltidest, tekstist, materjalidest, esemetest. Mood board´i mõte on uurida ja edasi anda mõnda teemat või ideed üldiselt, kasutades selleks fotosid, joonistusi, värve, tekste, erinevaid fonte e. kirjastiile, materjale, tekstuure, esemeid.

Mood board võib olla väga efektiivne vahend oma loovidee, meeleolu, tunnete või soovide esitlemiseks publikule (kes iganes see ka on - õpetajad, klassikaaslased, kliendid, pereliikmed, sõbrad jne). Ta annab lisaväärtust esitleja verbaalsele presentatsioonile.

Mood boardi võid kasutada ka disainerile lähteülesande andmiseks (sisekujundajale, arhitektile, maastikuarhitektile, moedisainerile jne)



Paljud loovisikud (graafilised disainerid, sisekujundajad, tootedisainerid, fotograafid, reklaamidisainerid, moedisainerid, filmi- ja teatrikunstnikud,  jt (Graphic designersinterior designersindustrial designersphotographers ) kasutavad mood board´e, et visuaalselt ilustreerida tulevikus valmistada kavatsetavat toodet - olgu selleks siis trükireklaam, reklaamklipp, raamat, film, lavakujundus, vms.


Võimalik on visuaalselt illustreerida ja seletada teatud kirjutamisstiili, kujuteldavat lavakujundust või narratiivi filmile, kirjutatavale jutule vms (storyline). Mood board ei pea sisaldama ainult visuaalset materjali, võib kasutada ka tekste, tsitaate, muid materjale. Mood board on vahend, millega saab kiiresti ja ülevaatlikult informeerida teisi oma idee üldisest tundest (mood) või suunast (flow).




Probleem/ülesande püstitus: Pead ennast kirjeldama oma uuele sõbrale. Sa ei saa seda teha sõnadega. Saad kasutada erinevaid pilte, värve, erinevaid materjale (taktiilne).
kellele? milleks? kuidas?
Tutuvusta mood boardi abil, kes Sa oled - mis on Sinu huvid, kired, millest sa hoolid, mida Sa armastad, mille pärast muretsed jne, jne........


1. tund:

  • mood boardi tähenduse ja kasutusvõimalustega tutvumine
  • värvide kasutamine oma emotsioonide kirjeldamiseks – teeme ühe “meeleoluriba”
  • mood boardi idee visandamine ja planeerimine
  • järgmise tunni töövahendite planeerimine


2. tund:

  • visandid ja plaanid tehtud ja tunnis kaasas. Asud mood boardi koostama.
  • kodust vajalikud materjalid kaasa otsitud (fotod ajakirjadest, internetist,   + tee ise fotosid (ja prindi välja!, väljalõiked oma loomingulistest materjalidest: 5 peale tehtud mata KT, kild noodivihikust, katkend kirjandist vms, mõtle loovalt!!!)
  • muud ennastkirjeldavad materjalid (võibolla ka mingid tekstid) ja (väike)esemed kaasas
  • aluseks vähemalt üks A3 paber
  • liim, käärid, markerid, vildikad, pliiatsid jm


3. tund: Mood boardi esitlused 
  • Klassikaaslased annavad tagasisidet, mis on autoril eriti hästi/huvitavalt välja tulnud?
  • mis üllatas?
  • kas soovitaksid midagi veel või teisiti teha?

  • Hindan:  visandamist ja planeerimist
  • Töö (mood boardi) läbimõeldust ja vormistust
  • Esitluse puhul läbimõeldud ja julget esinemist klassile